Mis on radoon ?

Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega.

Radoon (Rn) on radioaktiivne, kantserogeenne ja mutatsioone tekitav lõhnatu ja värvitu gaas, mis kaasaja meditsiini andmete põhjal on sissehingamise tulemusel üks olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid, samuti valgeveresuse, luukoe hõrenemise jt tervisehäirete soosija.

Radoon on ühine termin looduses esineva kolme isotoobi kohta (radoon-220 ehk toroon, radoon-219 ehk aktinoon ja radoon-222), millest kaks toroon ja aktinoon lagunevad nii kiiresti, et nad maapinnale sisuliselt ei jõua.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.

Radoon on õhust ligi 7,7 korda raskem (9,96 kg/m³), kogunedes seega enamasti hoone madalamatesse osadesse.

Eesti kuulub EL 5 kõrgema Rn-riskiga maa hulka, olles teisel kohal pärast Soomet.

Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta ning ka hoonetesse siseneda, kus kriitilisemad kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liitekohad.

Radoon võib pärineda ka Põhja-Eesti kristalse aluskorra rapakivi ja osaliselt pegmatoidse formatsioonide graniitidest (V.Petersell, Eesti Geoloogiakeskus).

Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.

Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest.

Radooniga kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitavad WHO ja IAEA kehtestada elu-, olme- ja tööruumide siseõhus Rn-sisalduse viitetasemeks 100 Bq/m³. Viimaste epidemioloogiliste uuringute kohaselt suureneb kopsuvähki haigestumise oht statistiliselt olulisel määral, kui eluruumide õhu Rn-tase ületab 100 Bq/m³ (BSS 2013; WHO 2009). Sellest kõrgema sisalduse korral võib tervist kahjustav mõju olla oluline ja ruumide valdaja peaks rakendama Rn-sisaldust minimeerivaid meetmeid.

Vaata ka

NB!  Radoonikaartide täpsus on üldine ja paiguti hinnanguline ning nendest ei saa täpselt juhinduda.